Tavaline teisipäev

Kokk teeb keset õhtust teenindust otsuse, millest terve saalitäis inimesi võiks õppida.

Tema enda jaoks ei ole selles midagi erilist.

Tavaline teisipäev.

Nii on enamiku juhtide ja ekspertidega.

Oma positsioonini ei jõuta ainult teadmistega.

Aastate jooksul kujuneb sul välja oma viis olukorda lugeda.

Sa märkad märke, mida teised veel ei näe.

Sa saad aru, millal tuleb sekkuda, millal oodata ja milline otsus tegelikult midagi muudab.

Kuna sa töötad selle sees iga päev, hakkab see sulle tunduma iseenesestmõistetav.

Sa ei märka enam, et see, kuidas sina probleemi näed, võib olla kellelegi teisele kõige väärtuslikum osa.

Toitlustuses ei ole mind kunagi kõige rohkem huvitanud see, mida teine kokk või juht tegi.

Mind huvitab, miks ta seda tegi.

Mida ta märkas?

Millised märgid viisid ta selle otsuseni?

Miks valis ta ühe lahenduse, mitte teise?

Just seal on päris väärtus.

Mitte ainult lõpptulemuses, vaid selles, kuidas inimene olukorda loeb.

Selle jagamine ei tähenda ärisaladuste väljaandmist.

Sa ei pea kõike ära rääkima.

Piisab, kui näitad, kuidas sa mõtled.

Siis juhtub kaks asja.

Inimesed saavad aru, et sa päriselt valdad oma ala.

Ja mõni inimene loeb ning mõtleb: ahah, nii saab ka vaadata.

Midagi uut ei ole vaja välja mõelda.

Mina ei leiuta jalgratast.

Sina ka ei pea.

Väärtus on juba olemas selles, kuidas sa töötad, märkad ja otsustad.

Töö on see enda jaoks nähtavaks teha.

Mis on sinu töös muutunud nii tavaliseks, et sa ei märka enam selle väärtust?