KOOLITUSED JA ELUKESTEV ÕPE
Teeloleku lugu
Hiljuti kõndisin ühel udusel õhtul pärast kohtumist koju – pea mõtteid täis, emotsioonid lainetamas. Tavaliselt aitab mul värske õhk asju selgemaks mõelda, aga seekord tundsin, et üksnes jalutamisest ei piisa. Võtsin taskust telefoni ja vajutasin salvestuse nuppu. Neli minutit puhtakujulist eneseväljendust, justkui mõtteline voog, mis tol hetkel nii loomulikult voolas.
Nädal aega hiljem sattusin seda salvestust juhuslikult uuesti kuulama. Olin peaaegu unustanud, mis mõtteid ma täpselt väljendasin – kuid nüüd, seda uuesti kuuldes, sai mulle selgeks, et need neli minutit kannavad palju enamat kui pelgalt hetkeemotsioon. See oli otsekui minu enda sisemaailma peegeldus: kuhu ma olen teel, mida ma praegu kogen ja milliseid suuri muutusi ma enda sees läbi teen.
Mida salvestus mulle õpetas?
Salvestuses kõnelesin „asjade sündimisest“ – olgu need uued projektid, uued suhted, uue lapse saamine või hoopis äriplaan. Sisuliselt ütlesin, et iga kord, kui midagi luuakse, on meil vaja tahtlikkust ja teadlikkust. See pole lihtsalt „klõps!“ ja sündiski uus asi, vaid pigem hoolikas ettevalmistus, eeltöö ja sisemine küpsus. Vastasel juhul võib lõpptulemus jääda poolikuks või tuua hoopis ootamatuid raskusi.
Sain aru, et pole vahet, kas räägime lapse saamisest, uue toote turule toomisest või lihtsalt järgmise elusammu astumisest – põhiküsimus on alati:
- Miks ma seda tegelikult teen?
- Kas see on midagi, mida mina sügavalt tahan, mitte keegi teine?
- Kas mul on olemas piisavalt infot, ressursse ja kogemusi, et seda turvaliselt ellu viia?
- Kas ma julgen abi küsida, kui ise ei tea?
Suurte muutuste keskel
Praegu tajun, et olen ise justkui teelahkmel. Aeg-ajalt küsin endalt: „Kas see, kuhu ma olen jõudnud, on kooskõlas minu väärtustega? Kas see vastab minu tegelikule soovile?“ Nendele küsimustele ei pruugi kohe vastust leida. Vahel on oluline esmalt selgelt sõnastada, mida me tahame, alles siis saame aru, kuidas edasi liikuda.
Minu enda kogemus on, et kui sa pole enda eesmärkides kindel, on suur oht midagi poolikult luua. Nagu öeldud: kui eeltöö jääb tegemata, võib see „uus asi“ kasvada üle pea ja põhjustada rohkem peavalu kui tegelikku kasu. See kehtib nii suurte äriprojektide kui ka isikliku elu valikute kohta.
Praktilised vaatenurgad
- Eeltöö tähtsus: Kui kavatsed asuda uut ettevõtet looma või peret kasvatama, küsi endalt esmalt: kas ma olen uurinud piisavalt tausta, kulusid, ajakulu ja vaimset koormust?
- Motivatsiooni kindlakstegemine: Kas see soov on minu isiklik sisetunne või avaldab keegi teine survet? Olen kogenud, et kui tegutsen puhtalt enda sisemisest soovist, saan hoopis rohkem energiat.
- Realistlik eneseanalüüs: Vaata oma oskusi ja ressursse – mis on mul juba olemas ja mida pean kindlasti juurde õppima? Julge küsida abi ja nõu enne, kui on liiga hilja.
- Võimalus loobuda: Mõnikord avastame, et teatud plaan polegi enam asjakohane. Julgus „ei“ öelda on sama tähtis kui julgus „jah“ öelda.
Filosoofilisem vaade
Meil kõigil on hetk, kus tunneme, et on aeg millegi suure sünniks. Võib-olla see on uus elusamm, uus idee, uus unistus. Kindlasti tasub aga hetke peatuda ja mõelda: kas ma olen selleks valmis? Kas ma olen valmis võtma vastu kõike, mis sellega kaasneb? Sest nagu inimene, kes siia ilma sünnib, hakkab ka uus projekt, uus suhe või uus äri elama oma elu, mille eest tuleb vastutus võtta.
Miks see teema positiivne on?
Hoolimata kõigist nendest suurtest küsimustest ja võimalikest riskidest näen ma siin hoopis võimalust: võimalust kasvada, võimalust midagi päriselt korda saata. Kui võtta aega, et luua tõelise teadlikkuse ja sisemise sooviga, on tulemus sageli palju püsivam ja tähendusrikkam. Tundub, et just see ongi minu enda suur õppetund sellest nelja minutilisest salvestusest.
Lõpetuseks
Kõlab küll klišeena, ent mulle on see tõeks saanud: tuleb endalt küsida, mida mina päriselt tahan luua. Kui leiame sellele ausa vastuse, võtame vastutuse ja teeme eeltööd, siis on palju lihtsam ehitada midagi kestvat – olgu see lapsega turvalise ja armastava keskkonna loomine, uue ärisuuna avamine või isiklikus elus suure sammu ette võtmine.
Minu sellest jalutuskäigust ja nelja minutilisest häälmemost kasvas välja midagi palju sügavamat kui lihtsalt omavahelise vestluse jäädvustus. Vahel peituvad just sellistes iseeneslikult sündinud mõttevoogudes meie päris südamesoovid – see, kuhu ja miks me edasi liigume. Tagantjärele olen tänulik, et need mõtted said salvestatud, sest nüüd saan need iseenda teejuhina lahti mõtestada ning loodan, et ehk resoneerivad need ka sinuga.
Lõplik sõnum on lihtne: kui sa midagi lood – uus elu, uus suund, uus idee – võta hetk, hinga sügavalt sisse ja küsi endalt, kas oled tõeliselt valmis. Kui vastus on „jah!“, siis astu julgelt edasi. Ja kui tunned, et on vaja rohkem aega või julgust, siis võta see aeg – sest hästi ettevalmistatud „sünd“ võib avada ukse tervele uuele maailmale.