Kintsugi

Ma arvan, et inimese kõige väärtuslikum teadmine ei tule koolist.

Või vähemalt mitte ainult sealt.

See ei tule sertifikaatidest.

Ega sellest, mitu raamatut oled lugenud.

Ma usun, et kõige väärtuslikum teadmine sünnib hoopis kohtades, kus elu on sind katki teinud.

Luba ma selgitan.

Kujuta inimest ette vaasina.

Iga kord, kui midagi läheb päriselt valesti, tekib mõra.

Vahel kukud läbi.

Vahel kaotad inimese.

Vahel laguneb suhe.

Vahel kaob ettevõte.

Vahel kaob raha.

Vahel kaob tervis.

Vahel lihtsalt ei tunne enam iseennast ära.

Need on kohad, mida me enamasti peidame.

Sest katkine ei tundu ilus.

Jaapanis on sajandeid vana kunst nimega Kintsugi.

Kui keraamiline ese puruneb, ei peideta pragusid ära.

Need parandatakse lakiga, mille sisse segatakse kulda.

Mõra ei peideta.

See tõstetakse esile.

Ese ei muutu väärtuslikuks hoolimata sellest, et ta purunes.

Ta muutub väärtuslikuks just selle tõttu.

Sest tema lugu on nüüd nähtav.

Mulle tundub, et inimestega on samamoodi.

Ükski teine inimene ei ole täpselt samast kohast katki.

Ükski teine ei ole pidanud ennast samal viisil uuesti kokku panema.

Ja võib-olla on just sellepärast igaühel meist midagi ainulaadset anda.

Me tahame sageli näidata oma terveid kohti.

Aga tegelikult usaldame inimesi hoopis nende parandatud kohtade pärast.

Kui oled kaotanud ettevõtte, tead midagi, mida edukas inimene võib-olla veel ei tea.

Kui oled läbi elanud lahutuse, tead midagi lähedusest.

Kui oled saanud raske vigastuse, tead midagi kannatlikkusest.

Kui oled olnud ärev, tead midagi rahu otsimisest.

Kui oled seisnud oma lapse sünni juures ega teadnud, kuidas aidata, tead midagi abituse ja kohalolu kohta.

Mida rohkem ma oma elule tagasi vaatan, seda rohkem näen, et ka minu erinevad tegemised on sündinud just sellistest kohtadest.

Kõrvalt vaadates ei ole TOP1-l, PWF-il, hüpnoosil, doulaks õppimisel ja toitlustusel justkui palju ühist.

Mina näen midagi muud.

Need kõik on sündinud ühest ja samast küsimusest.

Kuidas aidata inimesel või meeskonnal jõuda kiiremini sinna, kuhu mina olen pidanud jõudma läbi omaenda mõrade?

TOP1 ei sündinud soovist teha turundust.

See sündis küsimusest, kuidas muuta nähtavaks inimese aastatega kogunenud ekspertsus, ilma et ta peaks ise muutuma sisuloojaks.

Koos Olesija Sauega oleme loonud süsteemi, mis aitab juhtidel ja ekspertidel teha nähtavaks oma mõtlemise, kogemuse ja tõendatud teadmised.

Juht ei pea õppima algoritme ega hakkama influencer'iks.

Tema ülesanne on jagada oma mõtteid.

Süsteemi ülesanne on muuta need järjepidevaks nähtavuseks, mis kõlab endiselt nagu tema ise.

PWF ei sündinud armastusest testide vastu.

See sündis ühest tähelepanekust.

Enamik palkamisvigu ei ole vead inimeses.

Need on vead selles, mida rollilt üldse oodati.

Ja see jäi kokku leppimata.

Kandidaadi valimine on valik.

Rolli defineerimine on otsus.

Me ei võrdle inimesi omavahel, vaid vaatame, kas inimene ja roll sobivad kokku.

Hüpnoos ei tulnud minu ellu selleks, et inimesi muuta.

See tuli selleks, et paremini mõista, kuidas muutus üldse sünnib.

Kuidas meie mõtted, harjumused ja uskumused kujunevad ning kuidas neist on võimalik samm-sammult välja kasvada.

Ja doulaks õppimine…

See on ilmselt kõige isiklikum neist kõigist.

Olles oma esimese lapse sünni juures, oli minus isana päris suur hirm midagi valesti teha või öelda.

Tahtmine aidata oli kogu südamest olemas, aga oskust alati ei olnud.

Just siis sain aru, kui palju võib tähendada üks inimene, kes on selle tee juba ise läbi käinud.

Mitte sellepärast, et ta teaks kõiki vastuseid.

Vaid sellepärast, et ta aitab sul mitte jääda oma hirmuga üksi.

Täna tahan ma olla selline inimene teistele peredele.

Ja toitlustus.

Suur osa minu teest on möödunud köögis.

Ma hingan seda siiani.

Köök ise on retsept, aga restoran on süsteem.

Kui ma täna oma teekonda vaatan, siis ei näe ma enam ainult ebaõnnestumisi.

Ma näen süsteeme.

Ma näen inimesi.

Ma näen kohti, kus elu sundis mind midagi õppima.

Need samad kohad ongi täna saanud minu tööks.

Need ei ole lihtsalt erinevad projektid.

Need on minu kuldsed paranduskohad.

Ja võib-olla on see küsimus, mille jätan ka sulle.

Milline mõra sinu elus on õpetanud sulle midagi sellist, mida ükski raamat poleks suutnud?

Sest võib-olla peitub just seal sinu kõige väärtuslikum teadmine.

Mitte seal, kus kõik on olnud lihtne.

Vaid seal, kus oled pidanud ennast uuesti kokku panema.

Kui mõni neist mõtetest sind kõnetas, siis minu koduleht on koht, kuhu hakkan järjest koguma lugusid, tähelepanekuid ja süsteeme, mis on sündinud päris elust, mitte ainult teooriast.

Ja kui tunned, et mõni neist teemadest võiks aidata ka sind või sinu meeskonda, siis kirjuta.

Alustan alati vestlusest.