Korraks oravarattast maha, et näha, kas see ratas üldse liigub.

Kui sa oskad suu kaudu sisse ja välja hingata, siis oskad piisavalt. Näitan kolm asja ette ja teeme kolm ringi koos läbi, enne kui üldse alustame. Rohkem ei ole vaja meelde jätta.

Sa ei pea kella vaatama ega jälgima, kas teed õigesti. Kui hingamine vaibub või sa kaod ära, tulen häälega juurde ja toon su tagasi.

Alguses räägime umbes kümme minutit: sinu olukord, tervis ja see, mis sulle sobib. See on ainus koht, kus ma sinu käest midagi küsin.

Pärast võid jagada, kui tahad. Ma ei haruta sind lahti ega küsitle. Mõni tahab rääkida kohe, mõni alles nädala pärast, mõni üldse mitte. Kõik kolm on korras. Vahel on kasulikum kirjutada hoopis endale paberile.

Siis sa nutad. Seda tuleb ette ja see on üks põhjus, miks siia üldse tullakse.

Ma ei peata sind, ei hakka lohutama ega küsi, mis juhtus. Ma olen kõrval ja hoian ruumi, kuni see läbi saab. Pisarad võivad tulla ka ilma, et sa kurb oleksid. Keha teeb seda mõnikord lihtsalt sellepärast, et ta lõpuks saab.

Ka see on vastus. Tuimus on midagi, mida keha hoiab, ja selle märkamine on juba töö.

Ma tean, et seda kardetakse kõige rohkem: et teistel juhtub midagi ja minul mitte. Siin ei ole võistlust ega õiget tulemust. Mõne jaoks on juba sellest suur kasu, et ta sai poolteist tundi lihtsalt olla, ilma et keegi midagi ootaks.

Võid ja seda juhtub. Keha võtab selle, mida ta parasjagu vajab, ja vahel on see uni.

Kui näen, et oled uinunud ja rännak on veel pooleli, toon su häälega tagasi. Kui see juhtub lõdvestuse ajal, siis lasen magada.

Seda tuleb ette ja see ei ole ohtlik. Kui hingad kaua ja tugevalt, muutub verekeemia ja sellest võib tulla kipitus sõrmedes või suu ümber, pearinglus või käte kramp.

See läheb üle. Aeglusta hingamist ja lase väljahingamine pikemaks, ma ütlen seda ka ise kõrvalt. Kui tahad, lõpetame aktiivse osa ära ja tuled tavalise hingamise juurde tagasi. Anna mulle märku, ära pinguta vaikides.

Ei. Räägime sellest enne ja sina ütled, mis sobib ja mis mitte. Terve kohtumise saab teha ka ilma.

Kui puudutus on kokku lepitud, siis see on kindel ja rahulik, mitte masseeriv. Õlad, käed, jalatallad, kõht. Vaagnat ega intiimpiirkondi ma ei puuduta.

Kui miski ei sobi, pane käed risti rinnale. Võtan käed ära ega küsi põhjust. Sa ei pea seda seletama ega pärast vabandama.

Tõsta käsi või ütle stopp. Peatan kohe.

Siin ei ole läbisurumist. Ebamugavusest ei pea läbi minema ja pooleli jätmine ei ole ebaõnnestumine. Istume maha, jood vett ja võtame aega.

Ei selles tähenduses, mida tervishoid teraapia all mõtleb. Ma ei pane diagnoose, ei ravi haigusi ega asenda arsti või psühholoogi. Olen ise teraapias käinud ja tean, mille jaoks see on.

Kogemus ise võib olla teraapiline ja paljude jaoks ongi. Aga teraapiline kogemus ja raviteenus on kaks eri asja ja ma ei aja neid segamini.

Praktiline vahe on lihtne. Teraapias räägid sa endast ja otsid vastuseid. Siin ei pea sa kumbagi tegema. Sa tuled, lamad ja hingad. Kui sul on mõni ravi käsil, võib see käia selle kõrval, aga räägi sellest oma arsti või terapeudiga.

Ei. Ma ei suru peale ühtegi tunnet, tähendust, tehnikat ega müstilist seletust.

Kui tulevad pildid või taipamised, kuuluvad need sulle ja sina otsustad, mida nad tähendavad. Ma ei tõlgenda neid sinu eest ega seo sinu eluga. Kui sa ei taha neile üldse tähendust anda, on ka see täiesti korras.

Võta rahulikult aega. Joo vett, söö midagi ja ära kiirusta kohe autosse ega järgmisse tegevusse. Enne püstitõusmist veendu, et pea ei käi ringi.

Õhtul võib tulla väsimus ja uni võib olla tavalisest sügavam. Emotsioonid võivad veel paar päeva liikuda. See on osa protsessist, mitte märk, et midagi läks valesti.

Võtan ise 24 tunni jooksul ühendust. Kui vahepeal midagi tuleb ja on raske, helista.